Louis Riel
| Louis Riel | |
|---|---|
 Louis Riel (ilmselt 1884) | |
| Kanada parlamendi liige Provencherist | |
|
Ametiaeg 13. oktoober 1873 – 16. aprill 1874 13. september 1874 – 25. veebruar 1875 | |
| Eelnev | George-Étienne Cartier |
| Järgnev | Andrew Bannatyne |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
22. oktoober 1844 Saint Boniface, Punajõe koloonia, Ruperti maa, Briti Põhja-Ameerika, Briti impeerium (tänapäeva Kanada) |
| Surmaaeg |
16. november 1885 (41-aastasena) Regina, Loodealad, Kanada |
| Autogramm |
 |
Louis Riel (22. oktoober 1844 – 16. november 1885) oli Kanada poliitik, Manitoba provintsi rajaja ning métiste juht. Ta juhtis Kanada valitsuse ning selle esimese peaministri John A. Macdonaldi vastu kahte vastupanuliikumist. Rieli eesmärgiks oli métiste õiguste kaitsmine ajal, kui Kanada valitsus sai Loodealade üle aina suuremat kontrolli.
Rieli esimene vastupanuliikumine oli Punajõe mäss aastatel 1869–1970. Rieli asutatud ajutine valitsus sai läbirääkimistega uue Manitoba provintsi Kanada Konföderatsiooni koosseisu. Mässu käigus lasi Riel hukata kanada rahvuslase Thomas Scotti ning põgenes varsti pärast seda süüdimõistmise eest Ameerika Ühendriikidesse. Ta valiti kolm korda parlamendi alamkoja liikmeks, kuid kuna ta kartis kättemaksu, ei saanud ta parlamendi töös osaleda. Eksiilis olles hakkas ta uskuma, et on jumala poolt valitud juht ja prohvet. Eksiilis olles abiellus ta 1881. aastal Montana territooriumil.
Aastal 1884 kutsusid Saskatchewani métised Rieli lahendama pikaajalist vastasseisu Kanada valitsusega, mis laienes 1885. aasta läänemässuks. Riel ja métised said Batoche lahingus lüüa, Riel vahistati Reginas ja mõisteti riigireetmises süüdi. Meeleavaldustest, rahvaalgatustest ja rahvakohtunike vastuseisust hoolimata poodi Riel karistuseks üles. Temast sai Kanada prantslaste jaoks kangelane ning tema hukkamine polariseeris uue riigi rahva etnoreligioosseid jooni pidi. Anglokanadalaste enamusega Preeriaprovintsides métiste olukord halvenes. Pikaajaline mõju oli frankofoonide võõrandumisel kogu Kanadas ja nende vihal oma kaasmaalaste repressioonide vastu.
Rieli on ajalooliselt kujutatud väga vastandlikult: nii ohtliku usuhulluna ja kanadalaste-vastase mässulisena kui karismaatilise métiste ja Ontario asunike õiguste kaitjana. Teda on akadeemilisel tasandil uuritud ilmselt rohkem kui ühtegi teist isikut Kanada ajaloos, tema süüdimõistmise üle on arutletud üle saja aasta.[1]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Bumsted, J. M. (1987). "The 'Mahdi' of Western Canada: Lewis Riel and His Papers". The Beaver. 67 (4): 47–54.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Barkwell, Lawrence J.; Dorion, Leah; Prefontaine, Darren (2001). Metis Legacy: A Historiography and Annotated Bibliography. Pemmican Publications Inc. / Gabriel Dumont Institute. ISBN 1-894717-03-1.
- Braz, Albert (2003). The False Traitor: Louis Riel in Canadian Culture. University of Toronto Press.
- Flanagan, Thomas (1979). Louis 'David' Riel: prophet of the new world. University of Toronto Press. ISBN 0-88780-118-8.
- Flanagan, Thomas (1983). Riel and the Rebellion. Western Producer Prairie Books. ISBN 0-88833-108-8.
- Flanagan, Thomas (1992). Louis Riel. Canadian Historical Association. ISBN 0-88798-180-1.
- Hansen, Hans (2014). Riel's Defence: Perspectives on His Speeches (1st ed.). McGill-Queen's University Press. ISBN 9780773543362.
- Kinsey, Howard Joseph (1952). Strange Empire: A Narrative of the Northwest (Louis Riel and the Metis People). William Morrow & Co. ISBN 0-87351-298-7.
- Knox, Olive (1949–1950). "The Question of Louis Riel's Insanity". MHS Transactions. 3 (6).
- Siggins, Maggie (1994). Riel: a life of revolution. HarperCollins. ISBN 0-00-215792-6.
- Stanley, G. F. G. (1964). "Louis Riel". Revue d'histoire de l'Amérique française. 18 (1): 14–26. DOI:10.7202/302338ar.
- Woodcock, George (märts 1959). "Louis Riel: Defender of the Past". History Today. 9 (3): 198–207.